INVL Private Equity Fund II omandab 75% osaluse Eesti suurimast jäätmekäitlusgrupist Eesti Keskkonnateenused

Balti riikide suurim erakapitalifond INVL Private Equity Fund II, mis kuulub Invalda INVL kontserni, allkirjastas lepingu Eesti suurima jäätmekäitlusgrupi Eesti Keskkonnateenused (EKT) 75% osaluse omandamiseks.

Tehingu lõpuleviimine on kavandatud 2025. aasta lõpuks, enne peab see saama Eesti Konkurentsiameti heakskiidu ja täitma muud lepingus sätestatud tingimused. EKT praegused aktsionärid (juhtkond) säilitavad 25% osaluse.

EKT kontsern pakub laia valikut jäätmekäitluse ja kommunaalteenuseid, sealhulgas olme-, ehitus-, bio- ja ohtlike jäätmete kogumist-töötlemist ning ka tänavate korrashoidu. Kontserni konsolideeritud käive oli 2024. aastal 77 miljonit eurot ja töötajaid oli ligikaudu 800.

„Balti riikide suurima erakapitali fondi osanikuks saamine avab rohkem võimalusi meie kasvustrateegia edukaks rakendamiseks. Kontsern töötab praegu suure ohtlike jäätmete põletamise projekti kallal, mis suurendab olemasolevat võimsust 2000 tonnilt 15 000 tonnile aastas. Näeme ka potentsiaalset võimalust laiendada oma sorteerimis- ja ringlussevõtu võimsust, et anda veelgi olulisem panus Eesti ringmajanduse eesmärkide saavutamisse,” selgitas EKT tegevjuht Argo Luude.

INVL Private Equity Fund II partner Vytautas Plunksnis kinnitab: „Meil on märkimisväärne kogemus jäätmekäitluse valdkonnas ja ettevõtete juhtimistasandi tugevdamisel. Usume, et koos EKT praeguse juhtkonnaga suudame viia ettevõtte järgmisele tasemele.“

„See tehing kinnitab fondi üht põhilist strateegiat – investeerimist Balti piirkonna juhtivatesse ettevõtetesse, millel on suur kasvupotentsiaal. See on meie erakapitali fondide esimene investeering Eestisse. Usume, et ringmajandusse investeerimine ja selle arendamine on oluline kogu Balti piirkonna jätkusuutliku kasvu jaoks,” ütles INVL Private Equity Fund II ja INVL Baltic Sea Growth Fundi juhtiv partner Deimantė Korsakaitė.

Ostjat nõustasid EY (finantsiline due diligence), EY-Parthenon (äriline due diligence), Sorainen (õigusnõustaja) ja Nomine Consult (keskkonnaalane due diligence), müüjaid nõustas õigusnõustajana Eversheds Sutherland.

INVL Private Equity Fund II eelkäija, 2019. aastal asutatud INVL Baltic Sea Growth Fundi praegune üheksast ettevõttest koosnev portfell sisaldab ka Balti riikide suurimat keskkonnateenuste kontserni Eco Baltia.

INVL Private Equity Fund II eesmärk on leida üles kasvuvõimalusi Baltikumis, Poolas, Rumeenias ja laiemalt ELis. Fondi strateegia on investeerida 10–60 miljonit eurot erinevate sektori ettevõtetesse, millel on potentsiaal saada oma valdkonna piirkondlikeks liidriteks, keskendudes enamus- või oluliste vähemusosaluste omandamisele. Investeeringute aktiivse haldamise kaudu on fondi eesmärk edendada pikaajalist väärtuse kasvatamist.

INVL Private Equity Fund II kohta

INVL Private Equity Fund II, mis sulges oma esimese vooru 2025. aasta veebruaris 305 miljoni euroga, on Baltimaade suurim erakapitali fond. Fondi eesmärk on luua mitmekesine portfell, omandades enamus- või olulise vähemusosaluse kiiresti kasvavates ettevõtetes 10–60 miljoni euro suuruste investeeringutega. Fond keskendub ettevõtetele, millel on tugev kasvupotentsiaal ja konkurentsivõime tihedas rahvusvahelises konkurentsis ning suunab investeeringuid Balti riikidesse, Poolasse, Rumeeniasse ja laiemalt Euroopa Liitu.

Fondi haldab INVL Asset Management, Balti juhtiv alternatiivsete varade haldur, mis kuulub üle 30-aastase kogemusega Invalda INVL Groupi. Kontserni ettevõtted haldavad või kontrollivad erinevate investeerimisstrateegiate raames 2 miljardi euro väärtuses varasid. Muuhulgas erakapitali, metsa- ja põllumajandusmaad, taastuvenergiat, kinnisvara ja eravõlgu. Olulise terviklahendusena pakub kontsern personaliseeritud family office´i teenuseid Leedus, Lätis ja Eestis, haldab pensionifonde Lätis ja investeerib ülemaailmsetesse kolmandate osapoolte fondidesse.

Oluline teave

Tegemist on teavitava turunduskommunikatsiooniga, mis ei ole ega tohi olla käsitletav investeerimissoovitusena või pakkumisena osta investeerimisfondi osakuid, kuna see ei ole koostatud võttes arvesse konkreetse üksikinvestori investeerimiseesmärke, finantsolukorda ega vajadusi.

Käesolev teade ei ole pakkumine müüa ega üleskutse osta väärtpabereid üheski jurisdiktsioonis ega ole prospekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1129 tähenduses. Käesolevas teatises nimetatud väärtpaberite (st võlakirjade) märkimine või omandamine võib toimuda ainult pakkumise prospektis esitatud teabe alusel. Käesolevas teatises esitatud teave võib muutuda. Enne võlakirjade märkimist või omandamist peaksid käesolevat teatist lugenud isikud veenduma, et nad mõistavad täielikult prospektis kirjeldatud riske ja aktsepteerivad neid. Mitte mingil juhul ei tohi isikud tugineda käesolevas teatises esitatud teabele ega selle täpsusele või täielikkusele.

Käesolev pressiteade ei kujuta endast ega tohiks olla käsitletav soovitusena või pakkumisena võtta vastu mis tahes pakkumine võlakirjade või muude väärtpaberite märkimiseks. Käesolev teatis (ega selle ükski osa) ega selle levitamine ei tohiks olla aluseks ega tugineda sellele eelnimetatud lepingule. Käesolev teatis ei ole soovitus seoses mis tahes potentsiaalse pakkumisega. Investeerimist kaaluvad isikud peaksid konsulteerima isikuga, kes on spetsialiseerunud investeerimisnõustamisele. Käesoleva teatega seotud investeeringud võivad hõlmata märkimisväärset kogu investeeritud summa kaotamise riski. Võlakirjade väärtus võib nii langeda kui ka tõusta. Potentsiaalsed investorid peaksid konsulteerima oma finants- või muude nõustajatega potentsiaalsete pakkumiste sobivuse osas.